Remembering the war in New Guinea - Interview with Robin Kombeng

Story bilong Robin Kombeng (Interview)
(Indigenous perspective)
This interview was conducted by Dr Iwamoto Hiromitsu and transcribed/translated by Pastor Jacob Aramans

Robin: Nem bilong mi em Robin Kombeng. Mi ikam long liklik ples ol i kolim Saing. Mama ikarim mi long yia 1933. Nau bai mi toktok long stori bilong wo.

Dispela wo ikamap ating em namba tu bikpela pait ol Siapan ikamap long Kavieng long mipela. Tasol Charlie em istap longwe long mipela, em ino istap klostu. Kavieng em kamap olsem ples bilong bikpela ship i karim ol ami na samting bilong wo. Ol ami ikapsait long bikpela ship bilong Siapan na wokabaut ikam. Ol i kisim olgeta wait skin (Australia) na ol arapela waitman istap nambaut long hia ol lukautim ol nau.

Tasol ol Siapan kamap long mipela ol ino bagarapim mipela nogut. Ol wokabaut nambaut na painim ples na ol sindaun nau long em. Ol igat kain kain grups ol i sindaun long grup, grup bilong yet.

Ol wanwan grup ol save kolim olsem Lematai em ol man bilong setim kain pasin insait long wo, na Minsepu em ol istap long narapela hap.

Mipela istap aninit long ol Minsepu.

Mipela nau istap aninit long ol na bihainim olgeta los bilong ol. Orait ol Minsepu nau ol i lukautim mipela. Sapos ol toktok long wanem samting or wok mipela i bihainim tok na mekim tasol. Em nau sindaun bilong mipela taim ol Siapan i krugutim New Ireland na olgeta hap bilong Pacific.

Orait lain man bilong Australia ol igo back. Mipela sidaun na harim tok bilong ol olsem, kisim ol go na katim nek bilong ol. Ol kisim ol igo na ino igo long ples bilong ol nogat ol katim nek bilong ol.

Em dispela samting em mipela harim olsem. Tasol mipela istap insait long ol nau mipela harim olsem.

Dispela taim mi harim mi ino bikpela man tumas. Mi yangpela yet, tasol mi harim tok bilong ol bikman na ol tok, harim tok bilong ol Siapan na bihainim tasol.

Mipela wantaim ol bikman save igo wok long katen. Long san mipela save pret long ol balus isave ron long glassim ples na Siapan isave bosim mipela, tokim mipela olsem " hariamah" olsem long nait bai yupela igo long san larim istap. So long nait mipela save igo wok.

Em nau long nait mipela save igo wok. Em nau mipela save igo wok, em mi nau ol save igo kisim mipela insait long katen na igo bihainim sampela bratas or man ikam sindaun long nambis na lukluk long ol sip or man isave ikam long nait. Em ol America na Australia.

Orait mipela istap igo inap long Sande nau ol bikman bilong mipela tokim mipela olsem yupela wok long nait, tumora Sande morning yupela kisim kanu na pul igo kisim kaikai bilong mipela. Yupela igat katen bilong yupela istap. Long wanem mipela igat lain bilong mipela istap long Kualongo ino long bikples Kualongo tasol long liklik ples Lagarol. Oltaim bilong mi tru ol istap long dispela ples.

Orait mitupela kisim kanu na pul igo sua long dispela hap nau, mitupela kisim kaukau. Taim mitupela kisim kaukau pinis ikam pulmapim long kanu em nau olsem apinun nau mitupela pul ikam bek nau. Long wanem long san mitupela igo na long nait bai mipela igo bek long was long nambis.

Mipela pul ikam nau, bikpela glas istap antap long wes kos ya long dispela ples ya ol kolim long Akiragya or Akirag dispela maus bilong em istap antap tru, i glassim mitupela nau orait Siapan nau itok, kam daun long kot. Wanpela polis bihainim dispela tupela manki ya taim tupela ikam sua kisim tupela ikam bek long hia. Polis nau bihainim mitupela ikam. Dispela polis ya nem bilong em Ambugru. Em i marit long Granongo. Em bilong Morobe. Em nau Ambrugu ikam kisim mitupela long kanu wantaim kaikai.

Ol lain wantok bilong mitupela ikam kisim kaikai igo na mitupela igo wantaim polis. Long nait mitupela igo kamap long Lemakot ples bilong wanpela bikman ol kolim long Bushla Takapin. Takapin nau askim mitupela long wokabaut bilong mitupela. Mi tupela tokim em nau olsem mitupela igo painim kaikai na ino igo faul long painim sampela spais bilong America or Australia nogat. Na em tok em gutpela tasol yupela ino ken igo longwe long solwara. Sapos nogut yutupela painim wanpela ship bilong America or Australia bai yu tupela igat tok.

Em nau em tok mi bai givim faivpela kanda long yu tupela Robin na Sebby. Em nau em paitim mitupela long faivpela kanda. Bihain em tokim Ambugru olsem, kisim tupela igo slip long Gamalawa na tomora moning bai yu tupela wokabaut igo antap long ol bos istap na pinisim kot bilong mi tupela.

Abigru kisim mitupela igo slip long Kualongo. Mitupela igo slip mitupela tingting planti klostu tulait nau Abigru kirap na tokim mitupela go on kirap na wokabaut na Abigru tu wokabaut wantaim mitupela.

Mi tupela kirap nogut bos bilong mitupela Biung i kamap nau. Orait mipela wokabaut igo antap, igo igo kamap long antap long dispela maunten na igo painim dispela ol man ol glassim mitupela ya.

Ol askim westap tupela manki igo long kanu, em nau Abigru tokim mitupela, ok kam nau. Kam sanap na askim mitupela olsem wanem yutupela raun long Solwara? Mitupela bekim tok, mi tupelaa igo kisim kaikai long Kualongo na ikam bek. Na em askim yutupela igat kot. Mi tupela bekim olsem mitupela igat kot.

Em tok mipela ino laikim yupela long go longwe long solwara long wanem nogat yupela igo painim ol spaiman bilong ol America, English bai askim yupela em bai yupela bekim tok na tokim ol olsem Siapan istap long hia.

Orait nau bai yu tupela pinisim long hia. Tok inoo ken igo aut yu tupela bai kisim tenpela kanda long hia. Em nau ol kisim mitupela igo putim long as bilong diwai ol tromoi kanda long mi pinis orait na ol tromoi long poroman hia pinis. Taim ol paitim mitupela pinis ol singautim mitupela ikam sanap klostu long glas na lukluk long dispela glas i raun. Mipela lukim olgeta samting istap klostu na longwe tu istap ples klia olgeta.

Iken lukim tu ship or balus bilong ol kain kantri we ol istap insait long dispela pait ol kirap na ikam olsem longwe.

Em nau ol tokim mitupela, nau em pinis noken igo more long yupela mas istap klostu tasol. Orait mi tupela ikam long yupela mas istap klostu tasol. Orait mitupela ikam bek kamap long ples. Ol bikman bilong mipela ol amamas long mipela. Orait mitupela ikam bek istap long Sandry igo inap long pinis bilong pait.

Long Sandry nau wanpela tok ikamap. Wanpela balus bai kamap i dropim ol pepa long ples antap ya. Long taim ol pepa flai nambaut. Balus i tromoi pepa long olgeta plesis long soim ol man olsem wo em pinis nau. Nogat moa pait, nogat moa pret.

Em nau mi stap long dispela Sande na pait i pinis. Long Subukim mi istap long dispela Sande Akikisang isave ikam painim mipela long dispela ples, tasol mipela istap long Sandry. Em isave ikam long wilwil painim mipela lukluk raun long mipela na bihain em isave igo bek.

Em nau mipela istap na wanpela man igat painat, em i wanpela komanda isave ron long wilwil ya isave putim wil na igo antap. Taim em igo pinis mi save kisim dispela wilwil bilong em , na em wanpela tasol oltaim isave ikam long mipela.

Dispela taim em wok long ikam long mipela igo na wo nau em pinis. Samting igo daun na mipela amamas nau.

Ok Siapan i sindaun isi nau na redy long igo bek. Mipela isave amamas long ol na ron nambaut long ol kas bilong pait bilong ol.

Em nau ino move long narapela hap, mi istap tasol long hia inap taim wo i pinis olgeta.

Orait bai mi stori liklik long sikin masta istap long hia. Em ikiap bilong mipela na em isave istap long Livatu ya. Em wanpela bikpela man. Em i marit long wanpela meri insait long mipela. Tupela i marit istap wantaim tasol tupela inogat pikinini. Tupela istap wantaim igo igo taim wo i pinis na tupela i bruk marit, meri istap na bikman ya igo bek long ples or kantrii bilong em.

Em tasol toktok bilong mi igo inap olsem na tank yu tru long harim.

Dr Iwamoto: Tank yu tru, gutpela stori.

---- THE END ----



This page was last updated on 1 June 2004.
Visit the Australia-Japan Research Project XXXAbout the project and using the website Print version of this page Visit Art Direction Visit the Toyota Foundation Academic entry guided tour Schools entry guided tour General entry guided tour Contact the project Visit related sites Study original historical documents Refer to academic articles on key topics Read interviews with those who were there Read papers presented at our international symposium See maps of the region and campaigns Meet individuals and hear their stories Find answers to common questions about the war in New Guinea Learn about the major campaigns in the war Browse photographs and artworks Explore key aspects of the war through contributed theme pages